Puuuuuuuuuuuuuuuh , ei tea kohe millest alustada :/ Jahm , ma tean , et ma pole nii ammu siia mitte midagi kirjutanud ..lihtsalt pole aega või viitsimist olnud.

Okey see selleks , räägin siis , mis viimasel ajal juhtunud on.

Kõige pealt lõppes, siis kool selleks aastaks meil ära ja hakkas praktika. Ootasin seda praktikat nii väga , et enam ei pea vähemalt seda kooli pinki nühkima aga nooo nüüd , kui mõtlema hakata läheksin ma hea meelega kooli tagasi , kuna see praktika on killer!!!! Hommikul vara üles , bussiga loksuma , hilja õhtul koju . Samas ma tean , et ma  saaksin seal kohapeal ka ööbida aga kuna seal pole mitte midagi teha , siis tegin selle valiku ise , et sõidan igapäev bussiga, kuna ka mu ema ja vanaema on mõlemad voodisse aheldatud nüüd , siis olen mina see peres ORAV RATTA PEAL! Helena tee seda , Helena tee kolmandat. :S 
Täna lihtsalt ma ei suutnud praktikal mitte midagi teha , tulin täna isegi varem ära sealt . Lihtsalt füüsiliselt ja vaimselt hakkab see kõik raskeks muutuma :s Aga ma ei anna alla , saan hakkama! Mis sest , et praegu on mu elu nagu ta on...ju selline on , siis minu saatus.


Mis siin ikka kirjutada veel ....pealt näha olen tugev tüdruk aga seest poolt täielikult katki...
Mu elu on masendavaks muutunud ....pole kellegiga rääkida , kui vaja , tunne on vahepeal , et nagu mind poleksgi enam olemas .
Ükskord ma pean hakkama oma vigadest õppima!


Tairi anna andeks , kui see liiga masendav postitus tuli aga tõesti , peale mu sünnipäeva pole mitte miski paremini läinud !!


Tairi kallistan ja loodan, et varsti me näeme :)